Tuesday 28 July 2009

Teateid tegelikkusest.

No nii, kaks ja pool kuud viimasest postitusest. Siin lähevad asjad aina hullemaks, ligi kuu tagasi, uigurite mäsu ajal blokeeriti isegi Facebook. Facebook?!! Tõsi,tõsi. Aeg-ajalt tekib probleeme ka Skype'ga. Istun praegu Chengdus kontoris ja suurest igavusest õnnestus hetkel blogisse murda. Kahjuks pilte (mida vahepeal on kogunenud ligi tuhat ikka) ei õnnestu üles riputada, aga üritan anda lühiülevaate vahepealsetest tegemistest ja juhtumistest.
Nõnda, mai alguses olime siis HK-ga väiksel reisil. Peale paari ilusat päeva Hangzhous sõitsime Hong-Kongi. Seal veetsime päeva, jalutasime (kungfufilmi)staaride avenüül ja tegime kohustuslikud pildid pilvelõhkujate taustal, ostsime mulle uue fotoka ja siis sõitsime laevaga Macausse.Jõudsime sinna pimedas, kui linn oli juba kasiinode tulede säras. Kuna HK on alaealine, siis piirdusime vaid välise vaatlusega sõitsime kohe edasi saare lõunaossa, kus me peatusime paar päeva ühes Portugali pere poolt peetavas hubases hotellikeses. Hotell oli mäe jalamil ning toa rõdult ja restorani terassilt avanes vaade merele (meri on üks nendest asjadest, mida olen siin taga igatsenud)! Lühidalt, nautisime toitu (mina ka Portugali veine), privaatsust, loodust ja muidu mõnusat olemist. Sellega meie puhkereis piirduski.
Mai keskel sõitis HK tagasi Eestisse klassi lõpetama. Ja ka minu keelekursus hakkas lõppema. Õppida küll aega enam ei olnud, sest pealelõunati käisin juba oma esimeses praktikafirmas tööl, see oli Finnairi Pekingi kontor. Ja ka muid tegemisi oli küllaga, näiteks olin vabatahtlikuna Eesti Saatkonnal abiks EL riike tutvustaval nädalalõpuüritusel ühes Pekingi suurimas pargis. Kindlasti oli veel mitmeid väiksemaid üritusi ja olenguid, mis hetkel ei meenugi.Lõpueksam sai siiski edukalt sooritatud ja asjakohane pabergi anti.
Juunis olin siis tööl Finnairis ja see oli päris huvitav. Kontor oli väike ja inimesed toredad. Mina töötasin peamiselt koos rootslasest müügijuhiga. Õnneks ei pidanud kogu aeg kontoris istuma, vaid sain käia ka majast väljas kohtumistel (peamiselt restoranide ja meelelahutusasutuste juhtidega), mõnel kohtumisel käisin päris üksi Finnairi esindamas. Sain mitmeid uusi tuttavaid. Nädalalõputi kohtusime kursakaaslastega, tavaliselt sõime õhtust või istusime baaris. Ühel päeval võtsin ette tõsise matka Hiina Müürile. See oli väike matkafännide seltskond, peamiselt Pekingis elavad välismaalased. Üles ronimine oli väsitav, aga siiski käkitegu võrreldes alla tulekuga. Matkajuht nimelt ei olnud kindel, kust õige rada läheb. Rada oli võsane, väga järsk, lahtisi kive ja muid takistusi täis. Ühel nädalavahetusel ostsin lõpuks maalitarbed ja hakkasin maalima. Mu seni ainuke Hiina teemaline teos ootab praegugi Pekingis lõpetamist. Käisin jälle kunstikvartalis jalutamas ja lühifilmide festivalil jne, jne.
Juuni viimasel päeval lendasin Chengdusse, Sichuani provintsi pealinna. Siin teen praktikat ühes Hiina reisibüroos. Õigem on öelda, et käin siin praktikal, sest tööd pole mulle antud. Siin on tööl ainult hiinlased ja vaid mõned neist räägivad piisavalt inglist, et suhelda. Sellegipoolest on tore, nii erinev ja huvitav, täis kummalisi pisiseiku see olemine siin suures kontoris. See on muidu ka tore kant - Hiina riviera nagu nad ise ütlevad, atmosfäär on oluliselt vabam ja laisem kui Pekingis. Vaatamist ja kogemist on ka palju. Alustades kuulsast (vürtsikast) Sichuani köögist, kuni imearmsate pandadeni, kes elutsevad linna lähedal kaitse- ja aretuskeskuses. Esimesel nädalavahetusel kutsusid uued töökaaslased mind teemajja Sichuani ooperit vaatama. See oli tõeliselt elamuslik kogemus. Sichuani ooperi kuulsaim erisus on nn maskide vahetus. Artist vahetab märkamatult maske näol ja see on täiesti fenomenaalne osavus.Teisel nädalavahetusel käisin 2 tunni kaugusel Leshani linnas. Seal istub jõekaldal 71 m suurune budha kuju, väidetavalt suurim maailmas.
Vahepeal olin viis päeva hoopis Hainani saarel, kus toimus meie programmi viimane seminar. Saart nimetatakse Hiina Hawaiiks, sest sealsed rannad on tõesti ilusad ja eksootilised. Naljakas on, et paljud hiina turistid kannavad seal ka neid maitsetuid hawaiimustrilisi särke ja šortse. Välismaalastest domineerivad seal muidugi venelased. Mindki kõnetasid mõned tänavakaupmehed vene keeles. ütlesin ühele, et ma kahjuks ei saa sellest keelest aru ja pealegi olen ma hoopis Pekingist.
Hainan on hea koht pärlite ostmiseks, need on seal ikka väga odavad. Nad teevad pärlitest ka pulbrit, mida on kasulik seespidiselt manustada.
Viimase nädalavahetuse aga veetsin Jiuzhaigou's. See on koht, mida soovitan kõigil külastada,sest see on kindlasti üks looduslikult kaunimaid kohti üldse. Kahju, et ma ei saa ühtki ca 200 seal tehtud fotost siia riputada, aga soovitan googeldada, sest mul sõnu ei ole selle kirjeldamiseks. Ligipääs sellele orule ei ole küll lihtne. Plaanisin minna bussiga, mis võtab ca 10-12 tundi. Laupäeva hommikul juba bussis istudes aga selgus, et tee peal on üks sildadest kokku varisenud ja sõit tühistati. See sild oli piirkonnas, mis sai kahjustada eelmise aasta maavärinas ja ka viimasel ajal on suured vihmad kivid mägedelt lahti kangutanud. Ütleme, et oli õnn, et see sild meie bussi all kokku ei varisenud. Õnnetuses oli muidu 6 hukkunut ja paarkümmend vigastatut. Aga sinna saab ka lennukiga, misjärel tuleb küll veel 1,5 tundi allapoole sõita. Ja selle 40-minutilise lennu eest võtavad nad 1000 jüaani. Aga kõik see oli seda väärt küll.
Nüüd on jäänud veel paar päeva Chengdus olla ja siis tagasi Pekingisse..