Reisikiri Pingyaost ja Xi'anist (3) - Xi'an ja terrakotaarmee

Varavalges jõudsime Xi'ani, mis on Shaanxi provintsi pealinn, üks iidsetest ja vanimatest Hiina pealinnadest üldse, kuulsa siiditee alguspunkt jne. Pärast tavaks muutunud hommikusööki mäkis, läksime hotelli ja magasime oma une lõpuni. Ärkasime umbes lõunapaiku ja asusime siis linna vaatamisväärsustega tutvuma. Pika ja kuulsusrikka ajaloo tõttu on neid linnas lugematul hulgal ja seepärast olin oma valiku juba eelnevalt teinud. Jalutasime läbi kevadiselt päikselise linna kellatorni juurde, mis on üks huvitavamatest hoonetest kesklinnas. Sealt anti ligi tuhande aasta vältel kellalöökidega märku hommiku saabumisest. Sinna jõudes algas parajasti kellade-kontsert. Mitte kaugel kellatornist asub teine torn - trummitorn. Trummipõrin tähistas õhtu saabumist. Sinna jõudes algas parajasti löökpillikontsert.

Tahtsime veel üles leida Suure Metshane Pagoodi - budistliku torni, mis on linna sümboliks. Otsustasime sinna jõudmiseks kasutada liinibussi, aga sõitsime vales suunas. See eest saime korraliku linnatuuri ja lõpuks jõudsime ka pagoodi juurde. Sinna jõudes oli juba hämar ja parajasti algas seal vee- ja valgusshow. Pagoodi ühel küljel on tohutu purskkaevudega väljak. Muusika saatel purskuvad veejoad oleks justkui tantsinud sini-puna-rohelises valguses.

Järgmise ja meie reisi viimase päeva pühendasime kuulsate terrakota sõduritega tutvumisele. Valitseja Qin Shihuangi haud, mida 7000 elusuurust savist sõdurit ja hobust valvavad on Xi'anist tunnise bussisõidu kaugusel. Territoorium, kust sõdurid leiti ja mille ümber on rajatud korralik turismilinnak muuseumide, galeriide ja lõputute suveniiripoodidega on tohutu. Paar tundi kulub seal märkamatult. Kogu see saviarmee, mis oli kunagi ka relvastatud pronksrelvadega on muidugi muljetavaldav, aga kas see on ikka hea ja terve mõistusega valitseja, kes sellise ressursi kulutab oma hauakambri rajamisele? Vaene vennike Qin alustas selle ehitamisega juba 13-aastaselt troonile saades. Mis elu see on...

Reisikiri Pingyaost ja Xi'anist (2) - külm ja iidne Pingyao

Pingyaosse jõudsime jõulu teisel pühal alles veidi enne pimedat. See iidne linn on Taiyanist ligi kahetunnise rongisõidu kaugusel. Rong oli täis suurte pampudega reisivaid hiinlasi ja me olime peaaegu terve tee püsti, poole tee peal söandasin kaassõitjate eeskujul end siiski ühe hõivatud pingi nurga peale istutada. Seda saginat jälgides läks aeg kindlasti kiiremini kui Viljandi rongis. Alguses olin mures, kas õige peatuse ära tunneme ja isegi kui peatuse ära tunneme, kas jõuame välja trügida. Õnneks sattus meie kõrvale üks kohalik neiu, kes rääkis veidi inglise keelt ehk umbes sama palju kui mina hiina keelt. Sain aru, et ka tema läheb Pingyaosse ja ta lubas meid lahkelt rongist õigel ajal välja aidata. Suurem osa Pingyao linnast asub keskaegse müüri sees ja sealsed tänavad, majad ja osaliselt ka igapäevane elu pole oluliselt sajandite vältel muutunud. Kaubeldakse küll nüüd peamiselt suveniiridega, aga piisavat sooja pole kaasaegsed mugavused majadesse siiski suutnud sisse puhuda, vähemalt külmadel talvepäevadel nagu need. Meie hotell oli väga ilus, uhke sisehooviga ja hubase olemisega, aga riideid oli raske ööseks ära võtta. Esimeses õhtusöögikohas jäid meil mantlid selga isegi siis kui personal oma puhuri meie laua peale tõstis. Teisel päeval tutvusime linna vaatamisväärsustega. Esimene tempel uuritud, ei pidanud me enam külmas vastu ja astusime sisse ühte ja ainukesse viietärnihotelli, lootuses sealses baaris teega end üles soojendada. Hotell oli suur ja veidi kõle, nagu selgus - alles hiljuti avatud. Ulatasin meie juurde tõtanud müügijuhile oma visiitkaardi ja palusin tal meile hotelli tutvustada. Kui olime mõned toad, restoranid ja kõik konverentsiruumid üle vaadanud, oli juba palju soojem. Lõpuks jõime lobbybaaris veel kaks kannu teed peale ja edasi oli juba mõnusam linna peal patseerida. Päike tuli ka välja. Templeid, ajaloolisi maju ja muuseume on see väike linn täis. Õhk on veidi sudune, sest elumaju köetakse endiselt söega. Tegime väikese jalutuskäigu ka linnamüüril, mis on nii lai, et seal saaks mitu ratsanikku kõrvuti ratsutada. Pimeda saabudes läksime tagasi hotelli, et järgmise öörongini süües, lugedes ja ristsõnu lahendades aega parajaks teha. Hotelli manager lubas korraldada meile hotelli kulul transpordi rongijaama. Kuna peale meie oli samale rongile minemas veel kolm matkaselli Inglismaalt ja Hollandist, murdsin paadunud turismitöötajana pead kas tulemas on kaks autot või väikebuss.. Transport oli kohal nagu lubatud, kell kümme ja see oli hoopis üks korralik mootoriga kolmerattaline, kuhu mahtusid täpselt viis inimest ja kõik kolm hiigelseljakotti. Rattal oli peal katus ja seinteks tõmmati ette kardin. Oli isegi hea, et ei olnud aknaid, kust välja vaadata. Vanalinnamüüridest väljaspool oli siiski tõeline liiklus taksode, autode ja bussidega, kuigi mitte õnneks rohkem kui kilomeeteri jagu.

Reisikiri Pingyaost ja Xi'anist (1) - Taiyan, Jinci tempel

Esimese jõulupüha õhtul sättisime end teele Pingyaosse ja Xi'ani. Esimesse sihtkohta jõudmiseks pidime sõitma öörongiga Taiyani, mis on Shanxi provintsi pealinn, ca 800 km Pekingist edelas. Esiti pidid meiega liituma ka Holger ja Miguel, aga kui saime mõned päevad enne sõitu kokku, et minna rongipileteid ostma, juhtus olema selle talve kõige külmem päev ning soojalembene ja spontaanne hispaanlane Miguel ei olnud enam nõus nii külmas olema ja otsustas hoopis lennata võimalikult lõuna poole. Mind aga pakane ei heidutanud, pealegi oli mul reisiplaan põhjalikult läbi mõeldud ja Xi'anist tagasilennu piletidki bronnitud. Nii läksimegi kahekesi HK-ga. Lonely Planeti ja kogenenumast matkajast kursakaaslase soovitusel ostsime piletid nn hard-sleeper vagunisse, mis on piisavalt mugav, aga samas huvitavam kui privaatsem kupee. Kuna mu keeleoskus veel hiinlastega vabalt ega ka vähem vabalt vestelda eriti ei võimalda, siis jäi see huvitav pool täiel määral realiseerimata. Aga niikuinii öörongis eriti sotsialiseeruda ei saa, sest punkt kell kümme on öörahu, tuled pannakse kustu ja igaüks ronib oma koikule. Üldmulje oli aga hea, rong oli soe ja puhas, kui ehk hommikune tualettruum välja arvata. Kell veerand kaheksa olime juba Taiyanis, alustasime päeva hommikusöögiga Mc Donald'sis. Enne Pingyaosse minekut otsustasime tutvuda linna lähedal asuva Jinci templiga, mida ühisel jõuluõhtul üks reisijuhte kirjastav Hiina kolleeg kindlasti soovitas vaadata. Templi juurde sai liinibussiga, mis oli väike ja külm ning sõitis sinna ligi tund. Panime pea-aegu kõik riided, mis kaasas olid selga, et vähegi sooja saada. Buss loksus korralikult ja iga kord kui juht pidurdas, kukkus keegi reisijatest pikali. Jinci tempel ise aga oli tõepoolest võimas, selle all olev territoorium on ligi paarkümmend hektarit suur ja erinevaid hooneid ja torne on seal lugematult, enamus üle kahetuhande aasta vana. Suurim vaatamisväärsus püha- või jumalaema (mitte siis jeesuse ema või vanaema vaid Zhou dünastia ema) palvemaja ja selle juures olev üle tuhande aasta vanune küpressipuu. Kujutan ette, et ilusal suvepäeval võiks selles templis ilusaid vaateid nautides terve päeva veeta. Meie saime umbes tunniga hakkama. Kahjuks vastupidiselt mu ootustele otseühendus sellel paigal Pingyaoga puudus, seega pidime Taiyani tagasi loksuma juba tuttava bussiga.

Ilusaid pühi!

Jõulukaraoke ja Pekingi akrobaadid.

Lõpuks ometi koolivaheaeg! Jõulude puhul korraldati koolipäeva lõpus meie programmi osavõtjatele karaokekülastus. Karaoke on hiinlastele väga oluline, see ei ole vaid tühine ajaviide, vaid sotsiaalse lävimise tähtis osa. Siinne karaokendus erineb täiesti meile harjumuspärasest laevabaaris või nurgataguses pubis toimuvast. Tänase karaokekoha päralt oli 6-korruseline maja, mille esimene korrus meenutas pigem 5 tärni hotelli lobbi. Ühel korrusel oli avatud rikkalik buffet, ülejäänud korrustel olid suuremad ja väiksemad privaatsed ruumid pehme mööbli ja heal tasemel karaokeseadmetega. Huvitaval kombel ei ruineerita oma lauluoskuse või -oskamatusega võõrast publikut, vaid lõbutsetakse häbenemata vaid omas seltskonnas. Meie seltskonna rahvusvahelisust arvestades, kõlasid kolme tunni jooksul nii inglise-, prantsuse-, hispaania- ja muidugi ka hiinakeelsed laulud.

Õhtul käisime Chaoyangi teatris vaatamas Pekingi akrobaatide etendust. Show oli vägev ja sõnaotsesesmõttes ahhetamapanev. Hüppavad, lendavad, väänduvad, turnivad, tantsivad akrobaadid, lisaks uhked kostüümid, võimas muusika ja lavakujundus jättis kustumatu elamuse. Hea algus kahenädalasele puhkusele..

Fieldtrip, jõulusööma ja sünnipäevapidu

Reedel oli meil järjekordne ettevõttekülastus. Seekord Pekingi lähedal asuvasse erimajandustsooni. Oli igav nagu alati, tähtis asjapulk andis pika ja põhjaliku ülevaate piirkonnast laskumata seejuures meid tegelikult huvitada võivatesse detailidesse. Nagu ikka, ka enamus esitatud küsimustest ei leidnud võõrustaja poolset mõistmist ega rahuldavaid vastuseid. Elevust tekitas vaid Hawaii nimelise kinnisvaraarendus-piirkonna külastus. Piiratud alale oli rajatud paarkümmend villat, mis meenutasid Adamsite perekonna majapidamist, seda muljet süvendas veelgi taevas kumav õõva tekitav täiskuu. Loomulikult ei puudunud komplektist ka jõeke, sillake, kellatorn ja isegi väike tuletorn. Vaatamata 900 m2-ste majade krõbedale hinnale, mis küündis 40 milj kroonini, olid kõik villad müüdud. Meil õnnestus seest näha siiski üht näidismaja, mis vapustas oma rikkaliku kitšimaigulise sisustusega.

Pärast mõnetunnist tiirutamist eritsoonis, siirdusime tagasi Pekingisse otse METP jõulupeole. See toimus ühe moslemitest vähemusrahvuse restoranis, kokku oli tulnud üle 100 inimese sh METP varasematelt kusrustelt ja muid tegelasi . Meile oli küpsetatud neli lammast, muusikud mängisid latiinomuusikat, tantsijannad esitasid idamaiseid tantse. Latiinorütmide vahele esitas bänd millegipärast ka ühe Alla Pugatšova laulu ja seda vene keeles. Milliona, milliona, milliona alõi ros...

Laupäeval tähistas üks sakslastest oma sünnipäeva. Alustuseks mängisime seda "hiina jalgpalli" , ehk suletuti loopimist - see sama asi, mis ma eelmisel nädalavahetusel ka endale ostsin. Sain meie hiina sõpradelt teada, et see on jianzi (kui ma nüüd ikka õieti meelde jätsin) ja väga populaarne eriti vanemate inimeste seas, sest aitab liigeseid liikuvana hoida. Itsitasime kõvasti pärast HK-ga kui kujutasime ette, kuidas vanaema oma sõbrannadega seda tutti Mustamäe pargis jalgadega loobib : ) : )

Yashowi turg.

Täna käisime jälle Yashow turul. Eelmisest külastusest sinna kuu aega tagasi jäid sellest kohast küll pigem ebameeldivad mälestused. Nimelt juhtus tookord see, mida ei osanud enam karta ehk ülemisel, viiendal toitlustuskorrusel sokutati meile kavalal moel võlts 100-jüaanine. Juba Tallinnas Davidi rahavahetuses soovitati meil oma rahal hoolega silm peal hoida, sest eriti Pekingi taksodes pidi võltssajaseid palju liikuma. Petuskeem ise on järgmine: kui maksad teenuse eest 100-sega, võtab juht või müüja raha vastu, aga siis küsib, kas äkki väiksemat raha ei leidu. Sel ajal kui väiksemaid rahatähti otsid, vahetab juht sinu antud raha võltsitu vastu ja ulatab selle siis tagasi. Kui piisavalt peenraha ei leia, ollakse ka väiksema summaga nõus. Sina juba rõõmustad soodsa tehingu üle kuni järgmise ostu eest makstes müüja teatab, et üritad võltsrahaga maksta. Meiega juhtus see siis Yashowi turu ühes söögikohas. Igal juhul ei tahtnud ma tookord lolliksjäämisega leppida ja läksin järgmisel päeval tagasi. Kuna mu viisa oli parajasti pikendamisel, ei tahtnud ma politseid igaks juhuks asjasse segada, nii oli mul hoopis teine plaan. Sama teenindaja oli tööl, tellisin umbes 100 raha eest sööki kaasa, panin eelmisel päeval saadud raha letile ja tulime tulema. Tüdruk tuli muidugi tänavale järele, millele järgnes parajalt kärarikas ja värvikas stseen. Möödujaid kogunes ümber meie õiendamisele kaasa elama, mõni andis nõu, mõni rääkis oma kogetud juhtumitest, mõni jälgis niisama huviga. Kui tundus, et mina olin kogunud rohkem poolehoidjaid, andis tüdruk alla ja läks minema. Hea meel oli õigluse võidu üle, aga võltssajane läks ringlusesse tagasi...Sorry, heausksed lääne turistid!

Yashowi turul käime me endiselt, aga ainult neljanda korruse maniküüri-pediküüri-massaaži salongis. Reedel on METP jõulupidu, seega on vaja jälle käed-jalad korda teha. HK maniküür ja minu maniküür-pediküür maksis kokku 80 RMB (ca 100 eek).

Taevatempel ja Pärliturg.

Käisime täna hommikul Taevatempli pargis jalutamas. Tiantan ehk taevaaltar on kaunitest palvemajadest ja hoolitsetud pargist koosnev kompleks. Vaatamata külmale ilmale oli park täis tantsivaid ja laulvaid inimesi. Samuti palju kampasid, kes jalgu kasutades loopisid üksteisele kirjute sulgedega asjandusi. Kahjuks ei tea ma veel täpselt selle rahvaspordi nime, aga igatahes ostsin ka endale ühe sellise ja üritasime samuti sportlikult aega veeta.

Pärast läksime lähedalasuvale Hongqiao turule ehk pärliturule, mis on kahtlemata üks suurematest siinsetest turismimagnetitest. Kaks ülemist korrust viiekorruselisest hoonest on täis pärleid ja juveele. Hinnad tundusid väga soodsad, kuid seekord jäid kõik need ehted meist sinna. Alumistel korrustel saab osta kotte, riideid, jalanõusid, kellasid, elektroonikat ja muid vidinaid. Brandisõltlased saavad lunastada oma ihaldusobjekte tühise summa eest. Müüjad olid päris tüütud, siiani kummitab kõrvus: "luuki-luuki, kuutši votši!". Alla 200 RMB eest sai ostetud jõulukingid umbes kahekümnele HK sõbrannale.